MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
MEEDIAGALERII
MEIE SÕBRAD

Mina > Kõige algus

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 3. juuli 2008
Arvatav sugu oli poiss, mis selgus 21. rasedusnädalal.

Siin ma nüüd olen

Sündisin: 4. juuli 2008 kell 05:06
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 3735 grammi
Olin sündides: 51 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 7/9
Minu juuksed olid pikad ja tumedad
Silmad olid hallid


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Ida-Tallinna Keskhaigla

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Terve sünnituse jooksul nägime kolme erinevat ämmaemandat, sündimise hetkel oli meie ümber lausa 4 tähtsat tädi.

Emme kirjeldus sünnitusest: See algas kaunil päikselisel neljapäeva hommikul. Voodist tõusime 11 paiku ja ühel hetkel avastasin end keset köögipõrandat kummalise näoga põranda poole vaatamas. See oli lootevesi, mis mööda jalgu nirises ja jäigi niimoodi jupi kaupa nirisema. Kuna meil oli igakuisele ämmaemanda visiidile aeg kinni pandud, siis läksime ikka kohale lootuses, et tehakse KTG ja lastakse koju valusid ootama. Ämmaemand aga, kuuldes et looteveed tilguvad, saatis meid kohe ilma pikema jututa sünnitusosakonda. Sealne KTG näitas vähest emaka tööd ja lapse südamelöögid olid ok. Sünnitusosakonnas täitsin mina pabereid, Madis läks koju asju tooma.

Esimesel läbivaatusel öeldi avatuseks 2-3 cm. Seejärel läksime sünnitustuppa. Nõudsin ikka vanniga tuba ja kuna see oli vaba, siis mind sinna juhatatigi. Toa number oli 7, mis tekitas eriliselt hea tunde. 15 minuti pärast aga selgus, et kuna mulle oli vaja panna tilguti, siis vanni kasutada ei saa ja anti uus tuba, et hoida vanniga tuba neile, kes seda ka kasutada saaks. Uue toa number oli 3, mis polnud ka paha (kuupäev oli ju 03.07). Õige pea saabus ka Madis riiete- ja toidukotiga. Kuigi mingit söögiisu kohe üldse ei olnud. Õnneks olime nagu ette teades söönud korraliku hommikusöögi:) Valusid mul ikka ei olnud, kell oli 14 ja ämmaemand ütles, et kui valusid kella 16 ei ole hakanud, siis paneme kiirendamiseks tilguti, lapse tervise huvides.

Olemine oli mugav, kuid veidi ärev. Endiselt olin seisukohal, et rase on kuidagi turvalisem olla. Üritasin mingeid valude vahesid kirja panna, need olid nii 7-10 minuti tagant. Aga ei saaks öelda et need valud olid, sest mul ei olnud ju valus. Kell 16 pandi tilguti ja kohe hakkasid ka valud tihedamalt ja valusamalt käima. Valude vahe muutus umbes 2 minutiseks. Ämmaemand käis meid vaatamas iga tunni aja tagant ja tegi siis ka KTG. Kell 20 oli avatust 6 cm. Kui ämmakas kord oli mind näinud kotttoolis, kord raamiga ringi sõitmas, kord puust järil, kord massaazhiga valu leevendamas, soovitas ta minna dushi alla. Arvasin et see tilguti tõttu ei ole võimalik. Dush tegi tõesti olemise mugavamaks, aga tilgutiga oli seal all üsna tüütu olla. Väljas oli juba pime, ei teagi mis kell oli, äkki kuskil nii 23. Valu vähendamiseks sai proovitud ka naerugaasi. Ei ütleks et ta valu leevendas, aga mingit elevust tõi vahele ja viis mõtteid mujale. Ka Madis proovis:) Lisaks pakuti valu vähendamiseks epiduraali, millest loobusin, vastu võtsin pärakuküünla. Abi sellest küll ei tundnud ja kui juba oli tunne, et võtaks epiduraali, siis oli hilja. Avatust oli liiga palju.

Millalgi öösel pandi mulle KTG järgi ja enam ära ei võetudki ja ühel hetkel otsustati panna andur ka beebi pea külge, et paremini aru saada, kuidas ta end tunneb. Nüüd olin voodisse aheldatud, aga ega ma ei osanudki tahta liikuda. Olin väsinud, sest valud olid ju paari minutise vahega käinud juba alates 16st ja kell oli öö. Valu vahel suutsin isegi kuidagi uinuda.

Ühel hetkel tuli ämmaemand ja ütles, et nüüd tuleb sünnitama hakata, et kui valuhoog tuleb, siis pressi. Iseenesest pressimise vajadust ei tundnud. Pressimine kestis Madise sõnul kuskil tund aega. Mina ise ei jaganud kellast ööd ega mütsi. Mida aeg edasi, seda halvemaks läksid lapse südametoonid ja juba vaikselt hakati mainima vaakumit. See kõlas hirmsalt ja mõtlesin, et pean ikka ise hakkama saama. Üritasin pressida täiest jõust. Ei teagi mida mõtlesin, aga juba esimestel pressidel oleks pidanud rakendama kogu jõudu. Ämmakas ütles et pressin valesti, pressin näkku ja viskan silda... Igatahes jäin hiljaks ja vaakum võeti appi. Vaakum sarnanes WC-pumbale. Selle kummist ots kinnitati lapse pea külge ning paari-kolme pressiga oligi poja väljas. Väike ja väeti, soe ja sinine... aga ikkagi nii armas. Kell oli 05.06.
Kes mind haiglas külastasid: emme töökaaslane Viiu kogu MTA personali tervitustega
onu Ergo
tädi Aita ja co
emme sõbranna Anne-Mai
tädi Anne-Mari ja Triinu

Haiglas veedetud aeg: haiglas hoiti meid 3 päeva, koju saime esmaspäeval.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Mattias Eensaar, see pandi minule 9. juuli 2008 (~5 päevaselt). Nime tähendus: eestipärane tuletus nimest Mattheus - jumala and (heebrea)

Miks just selline nimi? Madise poeg Mattias - hm, loogiline ju:)

Tegelikult võttis nime väljamõtlemine väga palju aega ja energiat, sai läbi tuulatud mitmed nimesaidid, nõu peetud tuttavate ja sugulastega. Nimesid nii palju, aga kui oma lapsele vaja nime panna, siis ei ole ju ükski piisavalt hea. Mattias oli siiski üks esimesi, mille välja mõtlesime.
Teised valikud olid: Art, Henri, Erik, Sursu;)




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!